Vandetõlge

Osutame vandetõlke teenust, võtke meiega julgesti ühendust. Oleme MTÜ Vandetõlkide Koja liige. Leiate otsitava vandetõlgi ka Justiitsministeeriumi vandetõlkide kodulehelt.

Vandetõlgi poole tuleb pöörduda, kui Eesti või välisriigi ametiasutusele on vaja esitada mõne dokumendi – nt diplomi, registri väljavõtte, kohtulahendi, notariaalakti vms – ametlik tõlge. Vandetõlk teeb ametlikke tõlkeid ja täidab muid tõlkimisega seotud ülesandeid, nt Riigi Teatajas avaldatud seaduste võõrkeelde ja Riigi Teatajas avaldatavate välislepingute eesti keelde tõlkimine avaliku ülesande korras.

Vandetõlgi pädevuses on ka kinnitada tõlke raames väljatrükke ja ärakirju (nt kui lisaks tõlkele on vaja esitada äriregistri väljatrükk vm dokument) ning korraldada tõlgitava dokumendi või tõlke apostilliga kinnitamine notari juures. Seega võib vandetõlk teha peaaegu kõiki toiminguid, mida on vaja selleks, et dokumendi tõlke saaks esitada ametiasutusele.

Alates 1. jaanuarist 2015 saab ametliku tõlke eesti keelest võõrkeelde üksnes vandetõlgilt. Tõlkeid võõrkeelest eesti keelde vormistavad kuni 2020. aastani
vandetõlkide kõrval ka notarid, kuid 1. jaanuaril 2020 läheb vandetõlkidele üle ametlike tõlgete tegemise ainupädevus mõlemal tõlkesuunal.

Dokumentide apostillimine

Kui tekib vajadus esitada ühes riigis välja antud ja selle territooriumil kehtiv dokument teise riigi ametiasutustele, siis tuleb see kõigepealt nõuetekohaselt kinnitada, et anda talle juriidiline jõud selle teise riigi territooriumil (kui rahvusvahelised lepingud ei sätesta teisiti).

1961. aastal võttis rida riike vastu välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise ehk Haagi konventsiooni, mille kohaselt kinnitatakse apostilliga dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. Eesti suhtes jõustus konventsioon 30. septembril 2001. Kui avalik dokument on kord juba apostilliga kinnitatud, on seda võimalik kasutada kõigis konventsiooniga ühinenud riikides. Haagi Konventsiooniga on ühinenud üle 100 riigi.

  • Alates 1. jaanuarist 2010 tegelevad Eestis avalike dokumentide apostillimisega notarid. Notarite kontaktandmed leiate veebilehelt www.notar.ee/kontaktid.
  • Alates 1. detsembrist 2017 on avatud apostilliportaal: www.notar.ee/apostill.
  • Samuti saab alates 1. detsembrist 2017 saab avalikku dokumenti kinnitada ka digitaalse apostilliga ehk e-apostilliga.

Loe lisainfot Notarite Koja lehelt.

Apostilliga kinnitatakse originaaldokumente, notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirju ja väljatrükke või väljavõtteid. Avalikud dokumendid kinnitatakse apostilliga dokumendi väljaandnud riigis.

Avalikud dokumendid on näiteks:

  • ametiasutuste või ametiisikute, kohtute või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokumendid (kohtuotsuste ärakirjad, väljavõtted registritest, kohtutäiturite dokumendid jne);
  • haldusdokumendid (diplomid, tunnistused, tõendid, õiendid, teatised jne);
  • notari või vandetõlgi dokumendid (ka notariaalselt kinnitatud koopiad).

Apostilli ei panda dokumentidele, mida soovitakse kasutada riigis, kellega Eestil on sõlmitud õigusabileping (Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Poola). Nende riikide puhul ei ole ka Eesti dokumente vaja apostillida. Apostillimisele ei kuulu dokumendid, mille on väljastanud diplomaatilised või konsulaaresindused, aga ka kaubandus- või tollimenetlusega vahetult seotud dokumendid (lepingud, arved, aktid jne). Samuti ei kinnitata apostilliga eradokumente, nt äriühingute vahel sõlmitud lepinguid, koosolekute protokolle jm äriühingute dokumente. Kui eradokumendil on notari kinnitus, on tegemist avaliku dokumendiga ja seda saab apostillida.

Apostilliga ei kinnitata dokumente, mida soovitakse kasutada riigis, mis ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga. Sellisel juhul tuleb dokument legaliseerida. Legaliseerimist saab taotleda Välisministeeriumilt.