Kas teil on vaja parandada oma töötajate keele- või väljendusoskust või on tekkinud vajadus teha asutusesiseseid tõlkeid? Pakume nii ettevõtetele kui ka muidu keelehuvilistele tõlke- ja keelekoolitusi Eesti parimatelt tõlke- ja keeleõppejõududelt!
Milleks selliseid koolitusi vaja läheb? Vastus on lihtne: tõlkimise ja tõlkijate kohta levivaid müüte on vaja hakata aktiivselt ümber lükkama! Tõlkida ei saa igaüks, kellel oli koolis emakeel “5”. Loomulikult on vaja tunda eesti keele reegleid põhjalikult, kuid sellest ainuüksi ei piisa. On mitmeid teaduslikke uuringuid, mis on tõestanud, et heaks tõlkijaks ei saa ka need, kes on üles kasvanud kakskeelsena. Ka teie kolmkeelne sekretär ei pruugi suuta teha häid tõlkeid. Mis siis on hea tõlge? Siinkohal mõned enimlevinud müüdid.
Hea tõlge on see, kui kõik sõnad on tõlgitud
Vale. Ei ole midagi halvemat kui sõnasõnaline otsetõlge. Hea tõlge on tähendustäpne ja loovas, sihtrühmale arusaadavas sõnastuses.
Tõlkimiseks läheb vaja vaid head sõnastikku
Vale. Tõlkimine on elukutse! Teabe otsimine ja allikate kasutamine on tõlkimisel üks peamisi oskusi, kuid sõnastikesse ja leitud terminitesse tuleb osata suhtuda kriitiliselt.
Tõlkijaid pole varsti enam vaja, neid hakkab asendama masin
Vale. Masintõlge lähtub professionaalsete tõlkijate loodud paralleelsetest tekstikorpustest ning see vajab praegu ja ka tulevikus alati lingvisti järeltoimetamist.
Tõlkimine on anne, mida saab arendada, ja see anne võib olla igaühel olenemata tema hariduslikust taustast. See hõlmab kontsentreerumisvõimet, väga head lühimälu, tähendusnüansside eristamise võimet, põhjalikke valdkonnateadmisi, suutlikkust töötada pinge all, tõhusaid teabe otsimise ja allikate kasutamise võtted ning muidugi suurepärast väljendusoskust ning lähte- ja sihtkeele ja -kultuuri tundmist nii süntaktilisel, grammatilisel kui ka stilistilisel tasandil. Väga oluline on ka omavahel jagada häid tõlkepraktikaid ja lähtuda tõlkimisel eetilistest põhimõtetest. Koostöös Tallinna Ülikooli tõlkemagistrantidega oleme koostanud väikese tõlkija Tõlkija kutse-eetika koodeksi, mille põhimõtetest me oma töös alati kinni peame.
Ja seegi ei ole veel kõik. Tõlkimisel tuleb kasuks väga erinete ja vahel isegi suhtelieslt keerukate tehniliste lahenduste tundmine: terminibaaside ja tõlkemälude loomine, masintõlke kasutamise ja selle toimetamise oskus, tõlketarkvara tundmine – seda kõike on võimalik meie käest õppida, kuna kasutame neid oma igapäevatöös ja teame, kuidvõrd see oskus vajalik on.